Jüri Klaassen –  Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja – Mis saab siis kui kaob elekter? -Esitlus kell 10:30

 

Jüri Klaassen_EsitlusElektriga seonduvad probleemid on kõige teravamalt tunnetatavad siis, kui elektrit mingil põhjusel ei ole. Kuidas sellises olukorras käituda ja mis toimub teisel pool pistikut, jääb tihti tavalisele elektritarbijale teadmata. Milline on Elektrilevi valmisolek kriisiolukordade lahendamiseks? Millised kriisid võivad jaotusvõrku tabada ja kuidas neid lahendatakse? Millised ohud kaasnevad ulatuslike elektrikatkestustega?

Eesmärk: Mida saaksid teha osalejad, et elektrikatkestuse tagajärjel oleks võimalikult väiksed kahjud?

 

Mihkel Miidla, Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat – Kuidas GDPR mõjutab logistikavaldkonda? – Esitlus kell 11:00

 

Mihkel_MiidlaGDPR (The EU General Data Protection Regulation) on maist jõustuv digitaalseid isikuandmeid käsitlev määrus, mille rikkumise puhul võivad tulla ligi 20 miljoni € trahv. Kuna tarneahelas liiguvad isikuandmed kõigega kaasas, siis on need delikaatsed infokillud, mis peavad saama kaitstud. Vandeadvokaat Mihkel Miidla, kes on spetsialiseerunud infotehnoloogiale ja andmekaitsele, tutvustab osalejatele GDPR-i tarneahela ja võimalikku vastutuse poolt.

 

Ivo Lõhmus – Guardtime’i programmijuht – Blockchain tehnoloogia ja selle rakendatavus tarneahelate juhtimiseks – Esitlus kell 11:20

IvoLohmusGuardtime on üks maailma suurimaid blockchain tehnoloogia arendajaid kommertssektoris. KSI Blockchain tehnoloogia leiab laialdaselt kasutust tarneahelate juhtimise kontekstis – nii informatsiooni haldamise, küberturbe kui auditeerimise aspektides. Ettekandes räägib Ivo lühidalt, kuidas KSI Blockchain töötab ja milleks seda kasutatakse.

 

 

Theresa Bauer – professor ettevõtte eetika alal Technische Hochschule Mittelhessen- University of Applied Sciences Friedbergis – Vastutus tarneahelas – Esitlus kell 11:40

Theresa-BauerTheresa Bauer on professor ettevõtte eetika alal Technische Hochschule Mittelhessen- University of Applied Sciences Friedberg. Ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR) on paljude ettevõtete päevakorda tõusnud. Esitluse käigus käsitletakse vastutuse tähendust tarneahelas. Erilist tähelepanu pööratakse inimõiguste austamise kohustusele. Arutletakse teoreetilisi aluseid ja praktilisi näiteid.

 

Ivar Raav, Omniva jaotusvõrgu Põhja-Eesti regiooni juht – 60% mahtude suurenemine – Esitlus 15:10 

Ivar Raav-2Omniva teenindab suurt osa Eesti inimesteni jõudvatest paki- ja postisaadetistest. Jõuluperioodil kasvab mitmekordseks pakkide ning kirjade kogus ning see seab väljakutse kogu tarneahelale ning eriti last mile-le lühikese perioodi jooksul saadetiste kohale toimetamiseks. Räägime praktilistest tegevustest, mis aitas suurima pakkide arvuga linnas ehk Tallinnas ülemahuga toime tulla ning milliseid õppetunde saime. Räägime sellest, kuidas info puudusest tulenevaid kriise vastutust võttes lahendada.

 

 

Elina Roosi DHL Freight kommunikatsiooni – ja kvaliteedijuht – Töötajate koolitamine globaalses logistikaettevõttes DHL-i näitel – Esitlus kell 15:30

imgonline-com-ua-resize-sYO2O5CYuQn32016. aastal käivitus DHL Freightis globaalne koolitusprogramm Certified Freight Specialist, mille suurimaks eesmärgiks on suurendada töötajate kompetentsi, kaasatust ja rahulolu, et pakkuda parimat teenusekvaliteeti.Teine paralleelne eesmärk on võtta kasutusele ühtne juhtimisstiil ehk kaasava juhtimise lähenemine. People join companies but leave managers.Ettekandes kuuled, kuidas need kaks eesmärki on omavahel seotud, mis alustel selline koolitamine käib ja kus kohas tänaseks omadega ollakse.

 

 

 

 

Aleksander Bankiir ETS logistika juht ja rajaja – XYZ-generatsioon ja vene keel – Esitlus kell 15:50

Aleksander BankiirUus põlvkond noori ei oska vene keelt samal tasemel nagu osatakse inglise keelt. Küll aga nõutakse tööturul pidevalt vene keele oskust. On selle põhjuseks välispartnerid, Eesti-sisesed kliendid või venekeelne kolleeg, kelle tõttu nõutakse noortelt vene keelt? Intervjuu jaoks on kogutud arvamusi ja vaatenurki nii tudengitelt kui ka ettevõtjatelt. Tööandjatelt on uuritud põhjus, miks pannakse töökuulutusse üheks oluliseks nõudeks vene keel. Tudengitelt on küsitud, miks on vene keele oskus tunduvalt madalam kui inglise keele oskus. Milline on mõlema osapoole väljapakutavad lahendused sellisele olukorrale?